CDMA (Code-Division Multiple Access)



koodjaotusega hulgipöördus Koodjaotusega hulgipöörduseks nimetatakse sellist multipleksimistehnikat, kus mitu saatjat kasutab samaaegseks signaalide edastamiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puuudub või on minimaalne. Koodjaotusega hulgipöörduse kõrval on laialt kasutusel ka ajajaotusega hulgipöördus ja sagedusjaotusega hulgipöördus. Nende kolme multipleksimismeetodi puhul kasutavad vastuvõtjad signaalide eristamiseks vastavalt kas erinevaid koode, ajapilusid või sageduskanaleid.

Üldise terminiga CDMA tähistatakse sageli ka mõnda konkreetset koodjaotusega hulgipöörduse tehnilist teostust, näit. cdmaOne, cdma2000 jt., mis võib tekitada segadust. Segi aetakse ka termineid CDMA ja W-CDMA. Nagu cdmaOne ja cdma2000, nii on ka W-CDMA on tegelikult üks konkreetne koodjaotusega hulgipöördusel põhinev tehniline lahendus. CDMA (cdmaOne ja cdma2000) standardid ja W-CDMA standardid (FOMA) ei ole omavahel ühilduvad.

Üks olulisemaid CDMA rakendusi, mis võeti kasutusele ammu enne CDMA mobiilsidesüsteeme, oli globaalne positsioneerimissüsteem GPS.

Kui TDMA ja FDMA puhul on teoreetiliselt võimalik täielikult välistada mõnes teises ajapilus või sageduskanalis saabunud tugevate signaalide poolt tekitatavaid häireid, siis CDMA puhul on kõrvaliste signaalide mahasurumine ainult osaline ning kui mõni mittevajalik signaal on palju tugevam kui vajalik signaal, siis osutub vajaliku signaali vastuvõtt võimatuks. Sellepärast tuleb CDMA süsteemide puhul kinni pidada nõudest, et vastuvõtja asukohas oleksid kõigi saatjate signaalitugevused enam-vähem võrdsed. GPS’i puhul pole see probleem, sest kõik satelliidid on Maa pinnast praktiliselt ühekaugusel. CDMA-mobiiltelefonisüsteemi puhul kasutab tugijaam tagasisidet iga üksiku mobiiltelefoni saatevõimsuse reguleerimiseks.