Väikeste andmekiiruste juures kodeeritakse signaali oleku iga muutusega ainult üks bitt ja boodikiirus võrdub sel juhul edastatavate bittide arvuga sekundis. Näit. kiirus 300 boodi vastab siis bitikiirusele 300 bit/s.

Suuremate andmekiiruste puhul on tehniliselt võimalik signaali oleku iga muutusega kodeerida enam kui 1 bitt, näit. 4800 boodi võib vastata bitikiirusele 9600 bit/s. Seepärast kasutataksegi suuremate andmekiiruste juures mõõtühikuna mitte boode, vaid bittide arvu sekundis. Näit. modem , mille bitikiirus on 9600 bit/s, võib töötada üle 2400-boodise sideliini. See, kui palju bitte saab korraga edastada ühe sümboliga, sõltub kasutatavast modulatsioonimeetodist.

Nimetus "bood" tuleb esimese kasutuskõlbliku teletaibi- ja telegraafikoodi (Baudot’ koodi) leiutaja, prantsuse inseneri Jean-Maurice-Emile Baudot’ nimest.