| audio müravähendus Analoog-helisalvestiste juures esineb alati mingil määral nn. lindimüra ehk magnetlindi omadustest tingitud "sisinat". Eriti on see märgatav pausikohtades ja vaiksete helide juures. Esimese tõeliselt efektiivse müravähendusmeetodi töötas 1960-ndatel välja Ray Dolby. Kuna lindimüra sagedused paiknevad kõrvakuulmise sageduspiirkonna kõrgemas osas, siis enne salvestamist tõstetakse salvestatava muusika kõrgemate sageduste võimendust ja taasestamisel seda vastavalt vähendatakse, nii et kõik helisagedused on kuulda samas helitugevuste vahekorras nagu originaalhelis. Kõrgemate helisageduste võimenduse vähendamine taasestamisel surub ühtlasi alla ka lindimüra.
Kaasaegsete digitaalsete helisalvestussüsteemide juures pole enam taolisi müravähendusmeetodeid vaja
Vt. ka Dolby B , dbx, Dolby Digital, Dolby HXPro |