kernel



tuum, kernel Ressursijaotust ja muid põhifunktsioone hõlmav opsüsteemi keskne osa ehk südamik. Termini "kernel" sünonüümiks on "nucleus", mis tähendab samuti tuuma. Tuuma vastandiks on kest, mis on opsüsteemi kõige välimine osa ja suhtleb kasutaja poolt antavate käskudega. Arvuti käivitamisel laaditakse kernel kõigepealt põhimällu spetsiaalselt selleks ettenähtud kohta. Kernelile reserveeritud mälupiirkond on kaitstud, nii et sinna pole võimalik midagi muud salvestada. Kuna kernel jääb põhimällu kuni arvuti väljalülitamiseni, siis peab ta olema võimalikult väike, kuid samal ajal suutma teenindada opsüsteemi kõiki ülejäänud osi ja rakendusprogramme. Tüüpiline kernel vastutab mäluhalduse (memory management), protsessi- ja tegumijuhtimise (process and task management) ning kõvaketta halduse (disk management) eest. Tavaliselt sisaldab tuum järgmisi osi:
  • katkestusetöötleja, mis töötleb kõiki katkestusnõudeid ja omavahel tuuma teenuste pärast võistlevaid sisend-väljundoperatsioone
  • plaanur , mis määrab kindlaks selle, millised programmid ja mis järjekorras jagavad omavahel tuuma tööaega
  • superviisor, mis tegelikult korraldab kerneli tööd
On olemas ka selliseid tuumi, mida saab kasutada suvalises opsüsteemis, näiteks Carnegie Mellon University’s loodud Mach. Viimane on muuhulgas kasutusel Apple’i PowerMac’ile mõeldud Linuxi opsüsteemis 
Tuuma ei maksa segi ajada BIOS’iga (Basic Input/Output System) , mis istub kogu aeg püsimälus.