| Populaarne tekstiredaktor, mis töötab Unix’i ja enamiku teiste opsüsteemide peal.
Emacs oli Richard Stallmani GNU projekti esimene pääsuke ja seda levitab FSF. Emacs on
- laiendatav, s.t. sellele on kerge lisada uusi funktsioone
- kohandatav, s.t. klahvidele saab omistada uusi ja muuta olemasolevaid funktsioone
- isedokumenteeruv, s.t. tal on olemas ulatuslik kontekstitundlik onlain-abi
- on varustatud reaalajas toimiva WYSIWYG kuvaga
Emacs on kirjutatud C-keeles ja selle kõrgemad kihid on programmeeritud Emacs LISP’is.
Emacs’i sees on olemas kogu LISP. Algselt oli see kirjutatud TECO redaktoris ITS’i all MIT’i tehisintellekti laboris.
Emacs võimaldab vaadata katalooge, käitada kompileerimise alamprotsesse ning saata ja vastu võtta e-posti ja Usenet’i uudiseid (GMUS). W3 on veebilehitseja, ange-ftp pakett tagab läbipaistva pöördumise eemalasuvate FTP serverite poole. Calc on kalkulaator ja sümbolmatemaatika pakett. On olemas ka kõigi levinumate programmikeelte redigeerimiseks vajalikud režiimid. Enamik neist lisafunktsioonidest on konfigureeritud nii, et nad laaditakse mällu automaatselt esimesel kasutamisel, mis vähendab käivitusaega ja mäluvajadust.
Emacs’il on olemas versioonid Unix’i, VMS’i, Linux’i, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, MS Windows’i, MS-DOS’i jt. opsüsteemide jaoks. Emacs’it on enam kui 30 korda ümber tehtud ning Emacs’i variantide hulka kuuluvad GOSMACS, CCA Emacs, UniPress Emacs, Montgomery Emacs ja XEmacs. Jove, epsilon ja MicroEmacs on Emacs’i piiratud võimalustega variandid
|