YUV signaalid luuakse algsetest RGB signaalidest, nii et Y on kõigi kolme komponendi R, G ja B summa, U on punane miinus heledus (R-Y) ja V on sinine miinus heledus (B-Y). Analoog-elektroonikaskeemide abil on seda on lihtne teha. YUV-mudeli peamiseks eeliseks televisioonis on see, et see sobib vaatamiseks ka must-valge televiisoriga (sel juhul kasutatakse ära ainult heleduse signaali (Y-signaali), U ja V jäetakse kasutamata). Värviteleviisori puhul kasutatakse ka U ja V signaale ning taastatakse ekraanil esialgne RGB värvusmudel.

YUV-mudeli teiseks eeliseks on see, et see võimaldab vähendada värvilise videosignaali edastamiseks vajalikku ribalaiust. Nimelt on inimese silma eraldusvõime värvuste suhtes palju väiksem kui heleduse suhtes, mis võimaldab näit. NTSC televisiooonistandardis piirduda 11% sinise signaali ja 30% punase signaali edastamisega, ilma et pildi kvaliteet oluliselt kannataks. Uuemad televiisorid suudaksid aga siiski näidata paremat pilti kui võimaldab NTSC, seepärast on videomagnetofonides kasutusele võetud S-video, mis säilitab YUV-mudelis maksimaalselt sinist ja punast signaali.

YUV-mudelit kasutatakse ka videotihendusvormingu MPEG-2 juures (digitelevisioon ja DVD).

YUV on universaalne värvusmudel, mida on hõlbus teisendada teisteks mudeliteks. Näiteks kui liita U ja V signaalid, saame C signaali (chroma) , mis koos Y signaaliga annab S-video (Y/C). Kui segustada Y ja C signaalid, saame liitvideo, mida suudavad näidata peaaegu kõik televiisorid.

Et kuvada YUV värvisignaali arvutiekraanil, tuleb see eelnevalt teisendada RGB (Red, Green, Blue) signaaliks (seda teisendust kutsutakse värvusruumi teisenduseks).

YUV kodeering on kasutusel seeepärast, et võrreldes RGB-ga vajab see vähem mäluruumi graafika- ja videofailide salvestamisel ja väiksemat ribalaiust signaali ülekandel. YUV ei ole tihendatud RGB, pigem on see RGB matemaatiline ekvivalent.

YUV elemente tähistatakse mitmel eri viisil:

1) Y, R-Y, B-Y
2) YCbCr
3) YPbPr

Vt. ka YIQ