teleriboks, digiboks, TV-boks Televiisori peale asetatav lisaplokk, mis võimaldab lisaks tavalise analoogtelevisiooni vastuvõtule vaadata ka digisaateid ja kasutada televiisorit ka võrguarvutina. Nimetus “set-top box” tuleb sellest, et teleriboks seisab teleri (ingl. k. “set”) peal nagu videomakk. TV-boksi sisend ühendatakse antennikaabliga ja väljund teleri SCART-konnektoriga ning teler töötab siis monitorina nagu videomaki kasutamiselgi.
Kuna TV-bokse vajavad kõik, kes soovivad tavalise televiisoriga vaadata ka digitaalseid programme, siis prognoositakse, et 2006. a. kasutatakse USA-s juba 35 miljonis kodus digitaalseid TV-bokse. Nimelt peaks selleks ajaks seal lõpule jõudma üleminek digitaaltelevisioonile.
Interneti kontekstis kujutab TV-boks endast Internetiga suhelda suutvat spetsiaalarvutit, sisaldades veebibrauserit ning Interneti põhiprogrammi TCP/IP. Internetiühenduse võib TV-boks saada kas läbi telefoniliini nagu WebTV puhul või läbi kaabeltelevisioonivõrgu. Digitelevisiooni programmide vaatamiseks sisaldab tüüpiline TV-boks üht või mitut mikroprotsessorit, millel töötab opsüsteem (eeldatavasti Linux või Windows CE) ning mis töötlevad MPEG-vormingus andmevoogu. TV-boks sisaldab ka muutmälu (RAM) ja MPEG dekooderikiipi, samuti kiipe audiosignaali dekodeerimiseks ja töötlemiseks. TV-boksi sisu sõltub kasutatavast televisioonistandardist. Euroopa DVB (Digital Video Broadcast) süsteemi puhul on TV-boksis on COFDM dekooder ja Ameerika ATSC (Advanced Television Systems Committee) süsteemi puhul VSB dekooder. Kallimates TV-boksides on ka sisseehitatud kõvaketas telesaadete ja Internetist allalaaditud tarkvara salvestamiseks. TV-bokse kasutatakse satelliit-TV, kaabel-TV ja tavalise antenni kaudu vastuvõetavate digitaal-TV teenuste kasutamiseks. Praegu on TV-bokside hinnad suurusjärgus 500-1000 dollarit |