PCM (Pulse Code Modulation)



impulss-koodmodulatsioon Diskreetimismeetod analoogsignaali muundamiseks digitaalsignaaliks, mida kasutatakse peamiselt audiosignaalide (näit. kõne või muusika) digiteerimisel.

T1 ja T3 (Euroopas E1 ja E3) sidesüsteemides on kasutusel impulss-koodmodulatsioon diskreetimissagedusega 8 kHz ning kõnesignaali iga hetkväärtuse esitamiseks kasutatakse 8 bitti, mis teeb bitikiiruseks 8x8=64 kbit/s. Enne sideliini saatmist digitaalseks muundatud signaal kodeeritakse (toimub signaali dünaamilise diapasooni kokkusurumine). Signaali kodeerimiseks on kasutusel kaks standardit - Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis kasutatakse µ-seaduse standardit ning enamik teisi riike kasutab A-seaduse standardit. Mõlemad meetodid annavad ligilähedaselt sama tulemuse nii signaali ribalaiuse kui ka helikvaliteedi mõttes vastuvõtupoolel.

Näide: Siinussignaali 4-bitine impulss-koodmodulatsioon
(digitaalsignaalil võib olla 24 ehk 16 erinevat väärtust)